Miks soetada väline välklamp ning mida ostul silmas pidada?

Andres Ello - fotograaf

Oled juba natuke aega saanud maitsta peegelkaamera kasutamise võlusid ning õppinud kasutama uut ja huvitavat fotograafia maailma. Mõnikord on aga tunne, et valgust jääb väheks, kaamera välguga tehtud pildid jäävad nirud ning vahel tahaks lausa teistsuguseid valgusskeeme kasutada? Abiks tuleb kaamera lisavälk. Miks ta hea on ning mida silmas pidada – saad sellest teada, kui loed edasi.

Miks eelisatada lisavälklampi ning miks kaamera enda omast tihti ei piisa?

Välku on tarvis eelkõige inimeste pildistamisel nii siseruumides kui ka teatud tingimustel välitingimustes kas siis põhivalgusena või täitevalgusena. Hädapärast ajab asja ära ka kaamera enda välk, kuid lisavälguga saad mitmes mõistes parema tulemuse.

Kaamera enda välk on lisavälguga võrreldes nõrk (GN 10-16), väiksuse tõttu on välk terav ja see loob ebameeldivaid varje ja kontraste ning kuna asub väga lähedal objektiivile, siis kipub tekitama punasilmsust.

Lisavälku saab pöörata lakke või keerata peegeldama ükskõik millise pinna pealt. Lakke välgutades saame ühtlase valguse, seinalt peegeldades saame huvitavaid valgusmänge pildile tuua. Normaalne valguse langemise nurk on ju kas ülevalt või küljelt, mitte aga otse näkku. Seetõttu saamegi palju loomulikumad varjud ja nauditavamad pildid kui peegeldame välgu lae kaudu.

Kallimatel lisavälkudel on olemas juhtmevaba reziim, tänu millele saab välku juhtida eemalt – saad  valgustada tagant või küljelt, kasutada erinevaid huvitavaid valgusskeeme.

Lisavälgul on omad akud/patareid – seega ta ei koorma kaamera akut ning välgu laadimine toimub kiiremini.

Juhtarv

Välklampidel räägitakse juhtarvust, seda tähistatakse lühendiga GN ning mida suurem on see number, seda rohkem valgust suudab välklamp anda. Kui ka parasjagu ei lähe tarvis palju võimsust, siis suurema võimsusega lamp on poole võimsuse peal enamasti kiirema laadimisega kui nõrgem lamp täisvõimsusel. See tuleneb sellest, et võimsamates lampides on enamasti kasutusel 4xAA akut, nõrgemates aga 2. Nelja akuga välk on samas paratamatult raskem ja suurem, kui kahe akuga isend.

Mida veel silmas pidada?

Pööra tähelepanu sellele, mis suundades saab välgu pead reguleerida, kas saab ainult kallutada või saab ka pöörata.

Kallimatel välkudel on tagaosas info kuvamiseks ekraan, soodsamatel välkudel kasutatakse indikaatoreid.

Mõtle, kas vajad juhtmevaba juhtimist, et valgustada küljelt või tagant või valgustada ühe välguga tausta ning teisega objekti. Siis tasub kaaluda kallima välgu soetamisele, mida saab juhtmevabalt juhtida. Pane tähele, et see eeldab nimetatud funktsiooni olemasolu ka Sinu kaamera keres. Mõni välk, näiteks Metz 50 AF-1, omab ka slave reziimi, kus ta välgutab iga läheduses toimunud välgatuse peale – sel viisil saab teda juhtida ükskõik millise teise välguga, kuid tema tugevust ja teisi parameetreid peab eraldi välgu pealt häälestama.

Kasuks tuleb, kui välku saab mitmekülgselt käsitsi häälestada – sellest ei pruugi alguses hoolida, kuid hiljem võib see võimalus mõnikord kasuks tulla.

Mis siis, kui eelarve on väga kitsas? – osta alguses lihtne soodne välk, millel saad vähemalt pead üles pöörata ning laepeegeldusega pildistada. Hiljem, kui rahakott lubab, saad soetada lisaks parema välgu. Kui sellel on olemas slave režiim, kus teine välk teda lahti päästab, siis ei jää kasutuseta ka esialgu ostetud soodne välk – saad kasutada huvitavaid mitme valgusallikaga valgusskeeme.

Lisaks

Välgule tasub kohe osta lisaks ka korralik komplekt akusid, veel parem kui kaks – ühed ka tagavaraks. Akud võiksid olla sellised, millel on väike isetühjenemine.

Tagasi