Objektiivid - jagunemine ja otstarve ning põhiliste omaduste selgitused.

Andres Ello - fotograaf

Kui hakkad peegelkaameraga kaasas olnud kit-objektiivist  n.ö. välja kasvama ning tahaksid mõne fotograafia liigiga lähemat tutvust teha, tuleks mõelda oma fotovarustuse täiendamisele mõne objektiivi ehk rahvakeeli ka toru võrra. Selgitan alguses mõne lausega, mida üks või teine tähis objektiivil näitab ning siis annan nõu, mille poole vaadata ühe või teise žanri puhul.

Fookuskaugus

Fookuskaugus on objektiivi üks olulisemaid näitajaid ning see peegeldab kui laialt pilt peale mahub või kui palju pilt lähemale tuuakse (kui kitsalt vaadatakse). Kuna fookuskaugus sõltub ka kasutatava sensori suurusest, siis ühtse pildi saamiseks vaatlevad fotograafid 35mm fotofilmi ekvivalenti. Kui kompaktkaamerate puhul toovad kaupmehed tihti hinnasildil fookuskauguste vahemiku 35mm ekvivalendis välja, siis peegelkaamera objektiivide puhul on kirjas fookuskaugus, mis kehtiks täiskaader kaamera ees. Et teada, kuidas käitub antud objektiiv Sinu kaamera ees, pead teadma oma kaamera crop-faktorit: Canon’i APS-C sensoriga kaameratel on see 1,6, Nikon’il, Sony’l ja Pentax’il 1,5. Näiteks 18-55mm objektiiv käitub Canon 600D ees nagu 29-88mm.

Väiksem fookuskaugus võimaldab laiemalt objekte kaadrisse mahutada, suurem fookuskaugus zuumib objekte rohkem sisse ja tekitab ka väiksema vaatenurga. Laia nurga puhul muutuvad pildil objektidevahelised sügavused suuremaks, suurema fookuskauguse kasutamine muudab aga objektide ja tausta vahelise kauguse väiksemaks. 50mm puhul on pilt peaaegu samasugune nagu palja silmaga vaadates, sellest väiksem fookuskaugus vähendab objektide suurust ja viib neid visuaalselt kaugemale, sellest suurem fookuskaugus suurendab objekte ning toob neid visuaalselt lähemale.

Ava

Objektiivi ava on teine oluline näitaja, see näitab kui palju valgust suudab objektiiv korraga läbi lasta ehk peegeldab üsna otseselt objektiivi valgusjõudu. Ava tähistatakse 1:number,  F/number või ka lihtsalt ava number. Et tegu on pöördväärtusega, siis mida väiksem number, seda suurem ava. Tavaliselt näidatakse maksimaalset ava ning see aitab otsustada kui hämaras saab sellega pilti teha ja kui kiireid säriaegu saab kasutada. Samuti töötab enamasti autofookus kiiremini lahtisemate avadega optika korral. Ava 3,5 ja üles on üsna levinud soodsama hinnaga optika puhul, F/2,8 näitab juba valgusjõulist objektiivi, sellest veel väiksemad ava-arvud ehk suuremad avad on ülihea valgusjõuga.

Pildistabilisaator, Image stabilization (VR, VC, OS, OIS, IS): see on mehhanism, mis stabiliseerib kaamera värisemisest tingitud liikumisi ning aitab saada selgemaid pilte. Pea meeles, et statiivilt viitega pildistades tasub stabilisaator välja lülitada.

Milline objektiiv mulle sobib?

Enne poodi tormamist, tuleks hetkeks aeg maha võtta ja  läbi mõelda, mida, kus ja millal tahad pildistada. Sellest olenevalt hakkab kujunema suund üht või teist tüüpi objektiivi poole.

Maastikud, arhitektuur – 10-24mm (sobib ka näiteks standardobjektiivi laiem ots), ava ei ole nii oluline, sest üldjuhul pildistatakse kinnisema avaga ja statiivilt. Lahtine ava (F2,8) lihtsustab kadreerimist ja teravustamist, kuid sellega kasvab ka objektiivi hinnatase. Ka stabilisaator ei ole niivõrd tähtis, sest enamasti täidab seda rolli statiiv. Profid kasutavad selles žanris ka kalasilm-objektiive ülilaia pildinurga saamiseks ning tilt-shift objektiive perspektiivimoonutuse eemaldamiseks.

Loomad, linnud, sport – 200-600mm. Võimalikult suur ava, sest kasutatakse enamasti hämaramates tingimustes või vajatakse kiiret säriaega. Soovitavalt võiks olla stabilisaator, sellise fookuskauguse puhul annavad värinad eriti tunda ning stabilisaator aitab pilti „siluda“. Samuti tasuks võimalusel eelistada kiirema ja vaiksema teravustamismootoriga mudeleid. Tavaliselt on väga suure fookuskaugusega objektiivid oma mõõtmetelt üsna suured ja rasked ning seetõttu, aga ka raha kokkuhoiu mõttes, soetatakse tihti üks valgem toru ning siis pikendatakse seda kasutades 1,4x või 2,0x telekonverterit. Sellega kaotad küll valgusjõus ja pisut ka pildikvaliteedis – tasuta lõunate kohta teame ju kõik. Sel viisil saab näiteks 200mm F2,8 objektiivist 2,0x telekonverterit kasutades 400mm F5,6 objektiivi.

Makro – eelkõige on tähtis, et valida just nimelt makroobjektiiv, sest see võimaldab elusuuruses 1:1 suurendust, see tähendab, et pildistatav objekt on sensori peal oma elusuuruses. Fookuskaugusest sõltub, kui kaugelt saad oma objekti pildistada. Näiteks 150mm objektiiviga on lilleõiel nektarit koguvat mesilast oluliselt lihtsam tabada kui 50mm objektiiviga, sest distants mesilasest sama pildi saamiseks on 3 korda suurem. Ava olulisusega on siinkohal nii ja naa – suure avaga saab tausta muuta uduseks kergema vaevaga, samas tihtipeale jääb makropildistamisel teravussügavusest pigem puudu ning kasutatakse väikeseid avasid.

Portree – portreefotograafias kasutatakse vähemalt 50mm, aga pigem 85-100mm kanti ulatuvat fookuskaugust. Soovitav on suur ava ning stabilisaator. Tihti kasutatakse portree pildistamiseks makroobjektiive, sest nad on enamasti suure ava ja hea joonisega, samuti kvaliteetseid 70-200mm suumobjektiive.

Igapäevased klõpsud – n.ö igapäevasteks klõpsudeks ja universaalseks kasutuseks on standardobjektiivid, mille fookuskaugus 28-100mm vahemikus. Lahtine ava ja stabilisaator on siingi kindlasti kasuks, kuid mitte määravaks.

Reisiobjektiiviks ning ka objektiiviks inimesele, kes ei taha või ei saa (tolmused tingimused) objektiive vahetada, sobivad pika suumiulatusega standardobjektiivid. Nende fookuskauguse vahemik on 18-200, 18-250 ja isegi 18-270mm. Eelistada tasuks võimalusel stabilisaatoriga isendeid.

Mida veel tähele panna?

Tähelepanu tasub pöörata ka objektiivi esimese läätse suurusele: mida suurem lääts, seda rohkem suudab ta valgust endale korjata ning seda paremini käitub objektiiv kehvemates valgustingimustes. Et objektiivi sees osa valgust paratamatult hajub ja neeldub, siis eriti just pikemaid objektiive kompenseeritakse suurema läbimõõdu ja suurema esiläätsega.

Mootoriga optika on tavapäraselt kiirem, kui mootorita. Keskmises ja kallimas hinnaklassis on esindatud objektiivid, kus tavalise mootori asemel kasutatakse kõrgsageduslike vibratsioonidega ajamit või piezo-ajamit (PZD). Selle abil saavutatakse kiirem, vaiksem ja sujuvam teravustamine. Sellised objektiivid on sõltuvalt tootjast tähistatud mõnega järmistest lühenditest: USD, HSM, SWM, USM või PZD.

Jälgi ka objektiivi kaalu – liialt suurt ja rasket toru ei kipu Sa igale poole kaasa vedama.

Hind

Taaskord võib rusikareeglina väita, et mida kallim on objektiiv, seda parem ta on, samas on ka erandeid. Lisaks kaameratootjate endi objektiividele valmistavad nende jaoks objektiive ka näiteks Sigma, Tamron, Tokina – nad on mõnikord lausa poole soodsamad, kuid päris kindlasti mitte poole kehvemad, teinekord on soodsama analoogi pilt isegi originaalist parem.

Harrastajate objektiivid on umbes hinnavahemikus 200-500 eurot, profi-objektiivide hinnad küündivad aga 10 000 kanti ja enamgi.

Tagasi