Mida pidada silmas fotokaamera valimisel?

Andres Ello - fotograaf

Kui leiad, et Sulle meeldib pildistada ning sooviksid sellega rohkem tegeleda ning saada paremaid pilte, siis on see artikkel just Sulle. Näpunäiteid saab ka kaamera ostja, kelle huvi pole nii sügav, kuid siiski sooviks  soetada head kaamerat. Järgnevalt mitmed küsimused ja punktid, millele mõelda ning arutada ka koos müüjaga.

Kui palju oled valmis investeerima?

Rusikareegel ütleb, et mida kallim on kaamera, seda võimekam ja parem ta on. See ei tähenda automaatselt paremaid pilte – oskaja pildistaja võib odavast kompaktkaamerast meelitada paremaid pilte kui keskklassi peegelkaamerast, mis on antud oskamatu kätesse.

Arvesta, et kaamerale lisanduvad ka mitmed (häda-)vajalikud tarvikud nagu mälukaart, kott, puhastusvahend, statiiv. Peegelkaamerale on lisade valik veelgi laiem: ajapikku lisanduvad fotokotti objektiivid, välgud, filtrid jne.

Kui suurt kaamerat oled valmis kaasas kandma?

Mõtle läbi, kas kaamera peab olema võimalikult kompaktne ja mahtuma rinnataskusse või oled valmis kaasas kandma suuremat kaamerat. Paljudel asjaarmastajatel ja professionaalidel on mitu kaamerat ning kui suurt ei saa kaasa võtta, võetakse kompaktkaamera.

Kas soovid kaamerat ise maksimaalset sättida või piirdud automaatfunktsioonidega?

Kuniks pildistaja fotograafia tõdesid ei tea, tasub usaldada kaamerat ning kasutada automaat- või stseenirežiime. Kel aga huvi suurem ja tahaks ise oma pilte kontrollida, siis tasub vaadata kaamerat, millel olemas manuaalse seadistuse võimalused. See võimalus on olemas kõigil peegelkaameratel, enamikel ultrasuum kaameratel ning parematel kompaktkaameratel.

Kui suur peaks olema kaamera zuum?

See küsimus kehtib pigem kompaktkaamera ja ultrazuum kaamera puhul, sest peegelkaamerale saab ette keerata just vajalikku pildinurka või suurendust andva objektiivi. Reeglina zuumi kasvades kasvavad ka kaamera mõõtmed ja hind. Laiemat nurka (28mm ja alla selle) võiks vaja minna, kui pildistada maastikke, hooneid või inimesi tubastes tingimustes. Suuremat suurendust (150mm ja üle selle) võiks vaja minna, et püüda pildile metsanurgas askeldav põder või jalgpallihoos põnn.

Kui oluline on mulle kaamera kiirus ja sarivõtte kiirus?

Hübriid- ja peegelkaamerad on märgatavalt kiiremad nii teravustamisel kui ka sarivõtte osas (keskeltläbi 3-5 kaardit sekundis). Nendega võistlevad ka BSI-CMOS tüüpi sensoriga kõrgema klassi kompaktkaamerad (3 kuni isegi 9 kaadrit sekundis). Tavapärane CCD sensoriga kompaktkaamera jääb siinkohal eelkõneletutest selgelt aeglasemaks.

Nüüd pisut tehnilisemat juttu ning parameetrite ja omaduste selgitusi, mida ostul silmas pidada.

Sensori tüüp, suurus ning resolutsioon

Sensor on kaamera detail, mis muudab optilise kujutise elektrisignaalideks, millest digikaamera protsessor omakorda tekitab pildifaili. Sensor koosneb miljonitest pikslitest, milledest igaühe mõõdetud valgusest tekib punkt pildile. Siit tuleneb ka resolutsioon – mida rohkem piksleid, seda suurem pildi resolutsioon ehk eraldusvõime. Kaameral on piksleid miljoneid ning resolutsiooni iseloomustataksegi lühendiga MP – miljonit pikslit. Tavaliste 10x13 või 10x15 fotode trükkimiseks ning fotode veebi riputamiseks ei oma absoluutselt vahet, kas kaameral on 10MP või 20MP, arvesta, et ka FullHD teleri või monitori eraldusvõime on vaid 2MP. Küll tuleb suurem resolutsioon kasuks, kui tahad pilti arvutis rohkem suurendada, lõigata või trükkida suurelt seinale.

Sensoreid on erinevates suurustes: kompaktkaameratel on sensor enamasti pindalaga 0,29cm2, peegelkaameratel enamasti 3,29 – 8,64cm2

Pildilt on näha märkimisväärset erinevust pindalas. Nüüd kujuta ette, et 14 miljonit pikslit peavad ära mahtuma nii suhteliselt suurele APS-C sensorile kui ka pisikesele 1/2,3“ kompaktkaamera sensorile. Et väikesel sensoril on pikslid palju tihedamalt koos, siis paratamatult tekib seal rohkem müra. Siit tõsiasi, et suur sensor on reeglina müravabama pildi ning laiema värviulatusega. Peegelkaamera teeb reeglina oluliselt kvaliteetsema pildi, sest tema sensor on suurem. Tasub mõelda ka hübriidkaamera peale – temas on enamik peegelkaamera häid omadusi (kaasa arvatud suur sensor), kuid tänu peegli mehhanismi ja pildiotsija puudumisele on ta pisut kompaktsem kui peegelkaamera.

On kaks põhilist sensori tüüpi: CCD ja CMOS. CCD sensorit kasutatakse enamasti kompaktkaamerates, CMOS sensorit kasutatakse enamasti peegelkaamerates. CCD sensor on oma olemuselt analoogseade milles konverteeritakse valgusest tekkinud elektrilaeng pingeks pikselhaaval. CMOS sensor on digitaalnse seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD. Lühidalt on CMOS kiirem ning tarbib vähem energiat, samuti on CMOS sensori dünaamiline ulatus parem kui CCD-l. CMOS sensor vajab oma tööks traadistikku, mis traditsiooniliselt asus fototundliku kihi ees, BSI-CMOS ehk tagant- või taustvalgustusega CMOS sensori puhul on see traadistik viidud fototundliku kihi taha. Saame CCD-ga võrreldes kiirema, ja eelkõige kehvemates valgusoludes paremate omadustega sensori.

Sensori jutu kokkuvõtteks soovitaks kiirust ja pildikvaliteeti silmas pidades vaadata võimalusel suure sensoriga peegel- või hübriidkaamera või BSI-CMOS sensoriga kompaktkaamera poole.

Objektiivid, fookuskaugus, ava, stabilisaator

Järgnev kehtib nii peegelkaamera objektiivide kui kompaktkaamera kohta. Fookuskaugus peegeldab kui laialt pilt peale mahub või kui palju pilt lähemale tuuakse (kui kitsalt vaadatakse). Kuna fookuskaugus sõltub ka kasutatava sensori suurusest, siis ühtse pildi saamiseks vaatlevad fotograafid 35mm fotofilmi ekvivalenti. Väiksem fookuskaugus võimaldab laiemalt objekte kaadrisse mahutada, suurem fookuskaugus zuumib objekte rohkem sisse ja tekitab ka väiksema vaatenurga. Laia nurga puhul muutuvad pildil objektidevahelised sügavused suuremaks, suurema fookuskauguse kasutamine muudab aga objektide ja tausta vahelise kauguse väiksemaks. 50mm puhul on pilt peaaegu samasugune nagu palja silmaga vaadates, sellest väiksem fookuskaugus vähendab objektide suurust ja viib neid visuaalselt kaugemale, sellest suurem fookuskaugus suurendab objekte ning toob neid visuaalselt lähemale.

Fookuskaugustest tuleneb ka zuumi näitaja: näiteks objektiivi 24-240mm zuum on 10x. Peegelkaamera objektiividel zuumist eriti ei räägita, sest teadmisega 5x zuumi pole seal eriti midagi peale hakata – see võib olla nii 12-60mm kui ka näiteks 100-500 – need kaks on aga täiesti eri masti objektiivid.

Objektiivi ava on teine oluline näitaja, see näitab kui palju valgust suudab objektiiv korraga läbi lasta. Ava tähistatakse 1:number või ka F/number. Et tegu on pöördväärtusega, siis mida väiksem number, seda suurem ava. Tavaliselt näidatakse maksimaalset ava ning see aitab otsustada kui hämaras saab sellega pilti teha ja kui kiireid säriaegu saab kasutada. Samuti töötab enamasti autofookus kiiremini lahtisemate avadega optika korral.

Tähelepanu tasub pöörata ka objektiivi esimese läätse suurusele: mida suurem lääts, seda rohkem suudab ta valgust endale korjata ning seda paremini käitub objektiiv kehvemates valgustingimustes. Et objektiivi sees osa valgust paratamatult hajub ja neeldub, siis eriti just pikemaid objektiive kompenseeritakse suurema läbimõõdu ja suurema esiläätsega.

Pildistabilisaator, Image stabilization (VR, VC, OS, IS): see on mehhanism, mis stabiliseerib kaamera värisemisest tingitud liikumisi ning aitab saada selgemaid pilte. Pea meeles, et statiivilt viitega pildistades tasub stabilisaator välja lülitada.

Objektiivil on pildi kvaliteedis mängida oluline roll, samas ei maksa sugugi peljata peegelkaameratega komplektis olevaid objektiive – komplektis olles tulevad nad kätte väga soodsalt ning nad joonistavad üsna hästi, eriti algaja vajadusi silmas pidades.

ISO

ISO tundlikkus tähistab digikaameratel võimet saadud signaali üles võimendada. Kõrge ISO tuleb abiks hämaras või valges, kui on tarvis väga kiireid säriaegu. Signaali võimendamisega, nagu igasuguse võimendamisega, võimenduvad paraku aga ka müra signaalid ning kõrgema ISO juures hakkame pildil märkama digimüra. See probleem on suurem kompaktkaameratel (väike sensor), kuid esineb ka peegelkaameratel. Samas on teatud juhtudel mürane pilt parem kui udune pilt või üldse mitte pilti saada, seega on kõrgete ISO väärtuste kasutamise võimalus väärtuseks küll.

Ekraan

Lisaks ekraani suurusele maksab tähelepanu pöörata ka pildipunktide arvule ekraanil. See ei näita otseselt resolutsiooni, sest kaameratootjad märgivad seal punktide arvu: 1 piksel on 3 punkti. Tavaline ekraan on umbes 230 tuhat punkti, parematel on üle 400 tuhande kuni ca 1 miljonit punkti. Lisaväärtuseks on pööratav ekraan – hea abimees maas putukate pildistamisel või pea kohalt kadreerimisel.

Video salvestamine

Kui soovid kaameraga salvestada ka videolõike, siis maksab sellele tähelepanu pöörata. Enamik kaameraid salvestavad 720p lahutusvõimega, paljud ka 1080p FullHD lahutusvõimega videot.  Siin tasub veel vaadata, kas video on mono- või stereoheliga ning kuidas toimib automaatne teravustamine filmimise ajal.

Sobivus

Nagu peavad sobima kingad jalga, peab kaamera sobima pildistajale mugavasti kätte. Küsi poes proovida erinevaid kaameraid ning võta kätte sobivus üheks kriteeriumiks otsuse langetamisel.

Mis bränd valida?

Pea võimatu on öelda, et bränd A on kõige parem ja bränd B poole ei maksaks üldse vaadata. Kui on endal juba eelistus olemas, siis on lihtne, kui ei ole, siis vali välja Sinu kriteeriumitele vastavad kaamerad ning liida igaühe plussid ja miinused kokku. Ära unusta neid käes proovida ja istuvust arvesse võtta.

Tagasi